Eelmisel nädalal v
õtsin end kokku ja panin
kirja kahe päeva jagu oma tegemisi, et natuke edasi anda siinset
elurütmi, tööülesandeid ja meeleolu.
Üks tavaline esmaspäev:
Ärkasin
kell 7:15
ja sõin hommiku
söögiks kausitäie tükkideks
tehtud küpsiseid jogurtiga
ja jõin kohvi,
mis on valminud minu elukohast vaid paari tunni kaugusel. Seejärel
saatsin Aliinele Bluesky'd tutvustava teksti
MTÜ
Mondo Food for Thought projekti jaoks
( http://foodforthoughtmondo.wordpress.com/).
Sõit Blueskysse
läks
seekord üllatavalt kiirelt ning jõudsin kohale umbes kella kümne
paiku. Parajasti oli koolis vahetund ning selle lõppedes läksime
Bluesky Cottage Industry õpilaste ning saksa vabatahtlike Sina ja
Jakobiga maja lähedal asuvale väikesele aiamaale. Istutasime varem
seemnest kasvama pandud baklažaane. Selleks kõplasime peenrad-vaod
valmis, istutasime taimed üsna hõredalt laiali ja viimasena
viskasime väetiseks kitsepabulaid peale. Sain enda suureks
imestuseks teada, et baklažaanitaim kasvab kõrgemaks kui meeter.
Teiseks tegid õpilased peenrad dodo jaoks, mis on Euroopas rohkem
tuntud kui amaranth. Mäletan Saksamaal õppimise ajast amaranthiga
müslit, kuid siin süüakse hoopiski taime värskeid rohelisi lehti.
Töötegemise ajal rääkisin õpilastega sellest, kus miski taim
kasvab ja milliseks toiduks seda kasutada saab.
Lõunaks oli nagu ikka posho ja oakaste, milles oli
seekord lisandiks ka pisut kapsalehti. Süüakse suures ruumis, kus
enamus õpilastest põrandal istuvad ja vabatahtlike jaoks tavaliselt
toolid vabaks jäetakse. Pärast lõunasööki lasin Bluesky
õpilastel oma märkmikusse enda nimed ja vanused üles kirjutada
ning sain palju targemaks. Koolimaja kõrval mängisid kaks poissi
mängu, kus tuleb münt või mingi muu tükk vastu seina visata ja
kelle münt seinast kaugemale maandub, peab uuesti viskama, või siis
midagi sarnast.
Pärastlõunal
toimus punumistund Cottage
Industry majakeses ning selle käigus võeti lahti minu
poolt
reedesel turul ostetud kott.
Ikka selleks,
et teada saada, kuidas see tehtud on (nädala lõpuks oli täpne
koopia valmis). Vahepeal sadas sahmaka vihma ja mitme küsimise järel
sain teada Mama Jova päris nime ja vanuse. Nimelt kutsutakse külades
vanemaid nende esimese lapse järgi, nt Mama Tony või Tata Jova.
Edasi puhastasin koos Jakobiga kaelakette, et neid külalistemajas
müügiks pakkuda. Ootasin Godwini naasmist kooli, et paari olulist
asja arutada ning pisut enne pimeda saabumist ehk 18:40 sõitsin
Pauliga (tuttav boda-juht) Kakirisse.
Koduteel ostsin ühe avokaado ja kaks banaani, hind kokku umbes 30
eurosenti. Õhtul müüsin külalistemajas kokku 7 kaelakeed ja sõin
eelmisest päevast alles jäänud külma pitsat. Kuulsin lugu
toanaabri Jetske pingeterohkest päevast – haiglaskäik koos
tänavalapsega, kes oli boda-õnnetuses tugevaid haavu saanud, lapse
haavad tõmmati lahti ja puhastati alkoholiga ning Jetske oli kogu
aja hirmunud poisi kõrval ja hoidas ta käest kinni.
Tavaline teisipäev:
Äratuskell helises 7:00 ja pärast kiiret hommikusööki sõitsin
Bluesky kooli. Tahtsin Kakiris jõulukaartide jaoks erinevaid
kirjatüüpe välja printida, kuid kahjuks oli kogu asulas
elektrikatkestus. Ostsin vett ja natuke küpsiseid ning võtsin boda
Mpeggwe suunas. Kõik noored olid maisipõllul, välja arvatud Mercy,
kes oli millegipärast kooli jäänud ja vist natuke solvunud, et
teised olid unustanud teda kaasa kutsuda. Läksime koos koolist eemal
asuvale põllule, kust teised juba usinalt maisipõldu rohisid.
Asusime samuti maisitaimi umbrohu käest päästma ja õnneks tegin
kohe alguses paar pilti, sest hiljem olid käed-riided-jalad niivõrd
mullased, et kaamerat enam kätte võtta ei saanud. Lahkusime põllult
varem kui plaanitud, sest taevasse kerkisid müstiliselt tumedad
vihmapilved.
Kuna lõunani oli veel aega, siis rääkisin Bluesky õpilastega
maisijahust körti juues toidust ja panin kirja mõned toiduainete ja
toidu lugandakeelsed nimetused. Paljudele valmistavad minu luganda
keele püüdlused nalja, kuid kõik kiidavad iga kord kui mõne uue
sõna selgeks saan. Pärast lõunasööki (ikka posho ja oad) sõitsin
Kampalasse kohtumaks Brianiga, kes lubas mulle anda nahast sandaalide
ja banaanikiust kottide valmistajate kontakte. Esialgu liikusime
lihtsalt mööda linna ringi ja ta näitas mulle kohta, kus ta
teisipäeviti tänavalastele tantsu ja jalgpalli õpetab ning
kesklinnas tutvustas mind paarile
sandaalide
müüjale.
Kella viieks liikusin Goethe Instituudi suunas, kus toimus
järjekordne luganda tund - teemaks numbrid ja kauplemine.
Väga
lõbus oli kauplemismomente harjutada.
Keelekursuselt kõndisin Acacia kaubamaja lähedal asuvasse Café
Javasesse, kus jõin mõnusat mangomahla hinnaga 9000 šillingit (ehk
2,5 eurot ehk vähemalt 2 lõunat külarestoranis) ja vestlesin
Martiniga, kes on 24-aastane
juuksur-laulukirjutaja-laulja. Kuna õhtuti
on liikluses päris palju ummikuid, siis võtsin boda teisele poole
linna, et saada kiiremini Nansanasse mineva
minibussi peale. Sain tuttavaks boda-juhi Daniga, kes sõitis väga
hästi ja turvaliselt ning kelle peamine peatus on üsna Goethe
Instituudi lähedal. Seega võtsin tema telefoninumbri. Heade ja
usaldusväärsete juhtide numbreid on väga kasulik omada.
Kella poole kümne ajal jõudsin lõpuks koju ja
kohtasin tee peal UPA lähedal elavat Deod, kes tutvustas mulle
lahkelt kohta, kus Bluesky kool veel mõni aeg tagasi asus. Nimelt
pole Bluesky oma praeguses auskohas veel kaht aastatki olnud.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Last week I decided to write about my activities over two days in
order to let you know a bit about my work, the life and rhythm around
here.
An ordinary Monday:
I woke up around 7:15 and had breakfast: cookies pieces with a lot
of yoghurt and coffee that has been grown and roasted only a few
hours away from where I live. Then I sent Aliine a short introduction
to Bluesky for project Food for Thought by NGO Mondo
(
http://foodforthoughtmondo.wordpress.com/).
The journey to Bluesky went surprisingly fast this
time and I arrived at about 10am. It was break time in the school, so
we had porridge and after that me, Bluesky Cottage Industry
apprentices/students, and the two German volunteers Sina and Jakob
went to our small garden close to the school. We planted eggplants,
grown from seeds by the students. For that we prepared the vegetable
beds with hoes, planted the eggplants quite sparsely, and then threw
goat manure on them. To my great surprise I found out that an
eggplant grows taller then one meter. Secondly we prepared vegetable
beds for dodo, which is in Europe commonly known as amaranth. From my
studies in Germany I remembered amaranth muesli but here the green
leaves of the plant are eaten. During garden work I talked with the
students about where which plants grow and how can they be prepared
for eating.
Lunch consisted as usually of posho and beans sauce, which this
time also contained some cabbage leaves. We always eat in the large
living room where most off the students sit on the floor and usually
the chairs are kept free for the volunteers. After lunch I asked all
the Bluesky students to write down their names, age, and academic
level and I learned a lot through this. Next to the school building
two boys were playing a game – one has to throw a coin or some
other piece against the wall and whoever lands further away from the
wall has to throw again or that's how it looked like.
Afternoon was dedicated to weaving class in the Cottage Industry
building. During the class a bag I bought the previous Friday was
taken apart and examined thoroughly and this all for finding out ore
about the design and creating a similar one by the end of the week.
It rained a bit during the class and after asking several times I
found out Mama Jovas real name. In the rural areas the parents are
called after their first-born children, e g Mama Tony, Tata Jova.
Afterwards I cleaned some necklaces from dust together with Jakob,
preparing them for selling activity at the guesthouse where I live. I
waited for Godwin to get back to school, discussed some important
issues, and just a bit before the arrival of darkness meaning around
18:40 drove to Kakiri together with Paul (a boda-guy I know and can
call to pick me up drom Bluesky).
On my way home I bought one avocado and two bananas, together for
about 30 euro cents. In the evening I sold 7 necklaces at the
guesthouse and ate the cold pizza from the evening before. My
roommate Jetske told me about her stressful day – visiting the
hospital with a streetboy who had gotten bad injuries in a
boda-accident, the wounds were basically scratched open and cleaned
with alcohol and she as there the whole time holding his hand.
One regular Tuesday
My alarm rang at 7:00 and after fast breakfast I drove to Bluesky.
My goal was to print some different fonts out as examples for the
Christmas cards but unfortunately there was a power-cut in Kakiri. I
bought some water and cookies and took a boda towards Mpeggwe
village. All of the youth was on the corn field, except Mercy who was
for some reason forgotten behind at Bluesky. We went together to the
cornfield that is situated a bit further away from the school and
found other already working hard on weeding the corn. We joined in
and luckily I took some photos and a short video in the very
beginning because afterwards my hands and feet were so muddy that I
could not take out my camera anymore. We had to leave the field
earlier than planned because very dark clouds appeared in the sky and
yes, it rained soon after we had left.
As there was still some time until lunch and it was raining, then
I talked to Bluesky students about the local food and wrote down some
luganda words for food. Many students find my luganda really funny
but they encourage and are glad when I have mastered another word.
After lunch (still posho and beans sauce) I took off towards Kampala
to meet Brian who had promised me to give some contacts of people
producing leather sandals and banana fiber bags. At first we were
just moving around town, he showed me the place where he teaches
street-children
football and dancing and then in
downtown he introduced me to some resellers of sandals.
I reached Goethe Institute around 5pm for my luganda
lesson, this time on the topic of numbers and bargaining. It was a
lot of fun to practice different bargaining situations. From the
language course I walked over to Café Javas next to Acacia Mall
where I had a nice big glass of fresh mango juice (9000 UGX = 2,5
EUR = at least two meals in a local restaurant) and chatted with
Martin who is a 24-year old hairdresser-songwriter-singer. Because of
the traffic jams in the evening I decided to take a boda to the other
side of town where the minibusses to Nansana leave. I got to know a
firendly and interesting boda-driver Dan who drove very safely and
well and whos main stage (that is how they call the stops-taxistands
around here) is close to the Goethe Institute. So I asked for his
phone number – always good to have some contacts to good and
trustworthy boda-guys.
I reached home around
half past 9 and on my way I met Deo who lives close to the
guesthouse. He showed me the place where
Bluesky used to be just 1,5 years ago (there is a kindergarten
opening in the same house now). Then I had some dinner and soon enough went to bed.
|
Külalistemajja müügiks viidud kaelakeed. / Sam and the necklaces I brought to the guesthouse. |
|
Jalad pärast maisipõllul töötamist. / My feet after working on the corn field. |
|
Sam valmistab peenraid ette. / Sam preparing the garden. |
|
Dodo ehk amaranth. |
|
Jon istutab baklažaani. / Jon planting some eggplants. |