Ohud ja ohutus. / Danger and safety.

Eelmist nädalat kokku võttes tuleb tõdeda, et vaatamata kõikidele ohtudele, mille eest Ugandasse reisides hoiatatakse, olen suurimaks ohuallikaks iseendale siiski mina. Sõbrad-tuttavad siinkohal vist väga ei imesta – nädala lõpuks on mu peas mitu muhku, mis tekkinud erinevates kohtades pead ära lüües. Kooli juures töötades sain mitu obadust uue lasteaia hoone uksepiida käest ning linnas minbussidega ringi sõites lõin bussi sisenedes või sealt väljudes korduvalt pea ära. Pühapäevaks oli peanahk üsna hell.

Mis aga kõik väga ohutult ja hästi on sujunud: mööda käänulisi metsateid boda peal kooli juurde sõitmine; Kampalas minibusside ja bodaga liiklemine, mille puhul proovisin seelikut kandes ka jalad-samal-poolel sõitmist (mille ohtudest Siisi õnneks mind hiljem teavitas, luban, et enam nii ei tee!); pimedas üksi koju sõitmine-kõndimine; Kampala avalikes kohtades arvutikoti ja kiivriga ringi kõndimine; uute ja huvitavate inimeste ja organisatsioonidega tutvumine : )

------------------------------------------------------------------------------------------------------

Looking back at last week I can confirm that despite all the warnings one gets before travelling to Uganda, the greatest threat to my safety and well-being seems to be me. My friends are probably not very surprised: by the end of the week I had several bumps and bruises on my head after bumping against various places. While working at the school I got several hits from the door to the new house for the kindergarten and the same happened when entering and leaving taxis in Kampala. On Sunday the skin on my head was quite tender.

Otherwise everything has gone smoothly and safely: riding a boda on winding muddy paths towards the school; adventures with bodas and taxis in Kampala (I even tried riding a boda with both legs on the same side while wearing a skirt but fortunately Siisi told me about the danger of this practice and I promise never to try it again!); walking-travelling home alone in the dark; walking around Kampala with my helmet and laptop bag; meeting new interesting people and organisations : )

P.S. this morning I managed to injure my toe while walking to the internet-café...

Project I - NoveBluesky International

Lõpuks jõuan oma jutuga sinna, et rääkida sellest, millega ma siin tegelen ja milleks ja kuidas. Mu tööülesanded jaotuvad kahe projekti vahel ning esimesena kirjeldan tegemisi, mis on seotud Bluesky kooliga.
NoveBluesky International on organisatsioon, mis asub väikeses külas Kakiri lähedal Wakiso maakonnas ning tegeleb mitmete erinevate programmidega: hariduse pakkumine ( ka erivajadustega) lastele ja noortele, rahvusvaheline vabatahtlike programm, kodukonnale suunatud tegevused (nt terviseedendus, puhta vee pakkumine) ning erivajadustega noorte töövõimaluste ja isemajandamise toetamine. Minu peamiseks tööks on toetada väiksemahulise tootmiskeskuse (cottage industry) rajamist ja seal valmivate toodete turundamist. Tegu on projektiga, mida kaasrahastab Eestist MTÜ Mondo ning mis koosneb kolmest osast: loomakasvatus, taimekasvatus ja käsitöö valmistamine. Minu osalemist projekti elluviimisel toetab programm Erasmus+. Kogu projekti eesmärk on pakkuda Bluesky kooli juures tööd erivajadustega noortele ning olla sellega eeskujuks näitamaks avalikkusele, et erivajadustega inimesed on võimelised töötama ning aktiivslet ühiskonda panustama. Erinevad osategevused põhinevad oskustel, mille õpilased on omandanud kooli haridusprogrammi raames (praktiliste ja igapäevaste oskuste treening). Tooteid kasutatakse osaliselt otseselt toimetuleku toetamiseks (nt söögiks) ning lisaks saavad noored toodete müügist lisatulu enda elamiskulude katmiseks. Seeläbi avaneb erivajadustega noorte jaoks võimalus produktiivselt ühiskonnaelus osaleda ning toetada oma töö kaudu elamist Bluesky's.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

NoveBluesky International is an organisation situated in a small village close to Kakiri, Wakiso District. It contains several programs: education program, volunteer program, community-based activities (health program, water source program), and the self-support program. Currently the self-support branch of the school is extended with funding for the project from the Estonian NGO Mondo.  

Cottage Industry is a program of Bluesky with its main goal to provide employment for persons with special needs at Bluesky and to function as model-project to demonstrate to broader public that persons with special needs are able to work and participate in the society. Cottage industry involves a variety of small scale production units that emphasize production of items in view of the skills that the youth with special needs shall have acquired in the practical skills training program of Bluesky Education Centre. Examples of production units that will be included during the project are animal farming, crop farming, and crafts making. The products are partly used for self-support (e g providing food) but also sold and the income shall be used for the living costs of the involved youth. This will give the youth with special needs the opportunity to be productively participating in the society and support their living in Bluesky.

Godwin Kaswarra, director of Bluesky International, explaining the plans for crop farming.

Me and Bluesky.

Värskelt rajatud laiendus koolimajale. / The extension for the schoolhouse that has been built recently.

Kapsaaed. / Cabbage garden. : )

Mõned näited toodetest, mida õpilased on koolis teinud. / Some examples of products made by the students of Bluesky.

Liiklus ja liiklemine. / Transportation system.

Esiteks ehmatas mind siia saabudes päris korralikult vasakpoolne liikluskorraldus ehk alati oli tunne, et autod-bussid-mootorrattad tulevad sellest suunast, kust neid oodata ei oska. Üle tee minnes hakkas juba esimesel päeval tekkima vaikselt harjumus esmalt paremale vaadata. Kuigi arvestades liikluses valitsevat üldist kaost on kindlam vaadata mõlemale poole ja mitu korda. Esimest korda boda-bodal ringteele liikudes oli natuke jube, sest automaatselt tundus nii vale, et juht läheneb ringile vasakult. Nüüdseks olen enam-vähem harjunud, kuid päris kindlust veel jalgades pole.

Minu põhilised liiklusvahendid:

- taxi = matatu = minibuss, kuhu tohib ametlikult 14 reisijat sisse mahutada, esimestesse ridadesse pannakse tavaliselt mõni lisareisija juurde. Kohati saadab sõitu vali muusika, kuid seda on võrreldes näiteks Peruuga oluliselt vähem. Kui tean, kus maha minna ja kaua enam-vähem sinnani läheb, siis saan sõites juba raamatut lugeda.

- boda boda = mottorrattatakso, mille juht peab ametlikult kiivrit kandma ja reisijaid tohib uue seaduse järgi olla ainult üks. Nendest reeglitest peetakse pealinnas rohkem kinni kui mujal. Kukkumised ongi ilmselt ohtlikumad linnades, kus kaasliiklejaid igast suunast välja võib ilmuda. Igatahes hankisin mina eelmise nädala lõpus endale uhiuue punase kiivri (28 000 UGX), mida lähipäevil katsetama asun. Paljud vabatahtlikud kasutavad igapäevaselt ühe kindla boda-juhi teenuseid – kindlam, odavam ja turvalisem.

- jalad = kõndimine ehk et lühemaid vahemaid läbin jalgsi ja see pole sugugi koormav. Lihtsalt peab valima pisut kõrvalisemaid tänavaid, et enda kopse heitgaasidest pisut säästa. Hommikuti on õhk samuti värskem ja mõnusam. Bluesky kooli juures on üleüldse kõik rohelust ja värskust täis ja näiteks korra olen juba sealt suure teeni kõndinud, väga mõnus!

Kampala vanas kesklinnas, kuhu minibussid linna sõites enamasti suunduvad, on olemas nö uus ja vana taksopark (New Taxi Park, Old Taxi Park), mis on mõlemad pidevalt bussidest ja reisijatest tulvil. Kui tahan linnast koju jõuda, siis esialgu on lihtsaim viis suunduda uue taksopargi tagumisse otsa, kus on suur silt Wakiso/Nansana.

Üldiselt on liikluses veel – bussid, veoautod, jalgratturid 10 veekanistri või 7 kasti joogipudelitega, naised kandams pea peal banaane täis alust, ülikondades ärimehed, lapsi kandvad naised jne.

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
At first I was quite shocked by the left-hand traffic in Uganda. Meaning that I always had the feeling that cars-busses-bikes were appearing from all possible unexpected directions. It took some hours before I started to first look to my right while trying to cross a road. Although considering the general chaos of the traffic here – it is better to look right and left and several times before stepping off the sidewalk. It was also a little bit horrifying when I experienced (as a passenger) a boda-boda approaching a roundabout for the first time. Automatically I had the idea that going to the left was just so wrong. Now I have almost gotten used to it but my feet still feel a bit insecure at times.

My main means of transportation

- taxi = matatu = a minibus that can officially take 14 passengers but the first rows are usually fitted with some people extra. At times the journey is accompanied by loud music but compared to for example Lima, Peru it occurs less often. If I know where I want to get off and how long the journey takes, then I can already read a book while on a taxi. For a stop one can say: parking, stage (a word used for 'station'), or maasa awo (pronounced similar to 'maasao').

- boda boda = motorcycle-taxi (originally bicycle-taxi). Officially the driver has to have a helmet and there should be only one passenger but actually you can fit three passengers on it. The rules for helmet and passengers are followed more in the captal then elsewhere. Falling off a boda is a lot more dangerous in the city traffic (with all other vehicles appearing suddenly on all sides) compared to the dirt roads in the countryside. So last week I got myself a brand-new red helmet (28 000 UGX) that I´ll start using today. Many volunteers have their „personal” boda-drivers that pick them up in the morning and drive back from the project organisation in the evening.

- feet = walking is used for shorter distances and I enjoy it a lot. If possible then I choose streets with less traffic in order to spare my lungs from all the fumes. During morning hours the air is also fresher and nicer. Around Bluesky school the environment is in general green and refreshing and once I already walked back from there to the big road, it was great!

In the center of Kampala, where the taxis usually end up when going towards city, there is the Old Taxi Park and the New Taxi Park. This means a large area constantly filled with vehicles and passengers. If I want to get back home from Kampala then I can try to get a taxi from the far back of the New Taxi Park, just at the sign „Wakiso, Nansana” (the taxi parks are the only places with signs it seems).

Also found in the traffic – buses, lorries, cyclists with 10 water canisters or 7 crates of soda bottles, women carrying a plate with bananas on their head, businessmen in suits, women carrying children etc.

On my first day in Kampala.

Leia pildilt eestlane. / Find the Estonian!

View from taxi-window on the way to Bluesky school

Old Taxi Park in Kampala.

Nädalavahetus. / Weekend.

Pühapäeval käisime koos paari vabatahtlikuga siin ujumas/
The place we visited with some other volunteers on Sunday, swimming was just so refreshing and good:

http://www.kavumbarecreationcenter.com/

Kus ja kuidas ma elan. / Where and how I live.

Siin mõned pildid UPA külalistemajast, kus hetkel elan. Selle asukohast on linna minibussis 0,5-1h (oleneb liiklusest) ning Bluesky kooli umbes 40 minutit minibussis ja 10 minutit boda-bodal. Transpordist ja selle iseärasustest tuleb varsti kindlasti eraldi postitus.
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Here are some pictures taken in the UPA guesthouse where I am living currently. From there it takes me half to one hour with a minibus to Kampala and 40min minibus + 10min boda boda to the Bluesky school. The specifics and peculiarities of the local traffic will soon be dealt with in a separate blog post.

Life under a mosquito net.

Vegetables from the local market, the smaller ones 100-200 UGX each and the eggplant for maybe 400.

Finnish volunteer Riina trying out the local traditional handicrafts (weaving from palm leaves' fiber).

Esimesed muljed / First impressions

Nagu oodata oli, toovad esimesed päevad ja isegi tunnid Ugandas endaga kaasa niivõrd palju erinevaid emotsioone, mõtteid ja kogemusi, et neid on esialgu raske sõnadesse seada. Püüan kuidagi algust teha ning andke julgelt teada, millest veel kirjutada võiks.

Nädal algas „theoretical orientation” päevaga, mis oli põhimõtteliselt üks-ühele loeng Uganda ühiskonna, kultuuri, transpordi, haridussüsteemi jne teemadel. Kuna ühtki teist uut vabatahtlikku polnud, siis pidaski Claire pabertahvlile kirjutades loengut ainult mulle ja ma sain palju küsimusi lisaks küsida. Näiteks rääkis ta sellest, et sel aastal viiakse läbi rahvaloendust (mille tõttu on võimalik, et Blue Sky kooli õpilased jõuavad kooli tagasi nädal aega hiljem, muidu lõppeks augustikuine koolivaheaeg 7. septembril),

Uganda kultuur ja traditsioonid on väga mitmekülgsed ja huvitavad: riigis on pidevas kasutuses üle 40 erineva keele, mitu kuningriiki ja veelgi rohkem erinevaid hõime ja klanne. Uganda etnilised grupid: http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Ethnic_groups_in_Uganda

Mina elan Kampala lähedal Nansana, mis asub Wakiso piirkonnas/maakonnas ning kuulub ka buganda kuningriigi alla. Seega elavad siin Baganda (ainsus: Muganda), kes räägivad Luganda keelt ja keda juhib kabaka (autokraatlik monarh).

----------------------------------------------------------------------------------------------------------

As expected the first days and even hours in Uganda bring so many different emotions, thoughts, and experiences that it is difficult to put them into words but I´ll start somewhere and encourage you to ask questions or add topics that I should cover.

The week started with a a theoretical orientation to Ugandan society, culture, transportation, education system etc. As there was no other new volunteer, then I got kind of a one-on-one lecture with flipchart and thorough explanations. I am a quite curious person and tend to ask loads of questions and so I found out even more about the current situation, everyday life, and important topics. For example, this year the population census is carried out (this means also that the students might arrive a week later to the Blue Sky school, normally the august school break would end on the 7th of September).

Uganda's culture and traditions are very diverse and interesting: just consider that the country has over 40 languages that are currently in use, multiple kingdoms, and even more tribes and clans.

Different ethnic groups in Uganda http://en.wikipedia.org/wiki/Category:Ethnic_groups_in_Uganda

I am living close to Kampala in Nansana in the Wakiso District that is also in the Buganda Kingdom. So here live the Baganda (singular Muganda) who speak Luganda and are ruled by the kabaka (an autocratic monarch).

Orientation

Uganda Pioneers' Association

Vaade koduukselt. / View from the guesthouse.

Kontaktid./Contacts.

Kui keegi soovib mulle kirju, kaarte, pakke või muidu teateid saata, siis siin on mu kontaktid:

Uganda Pioneers' Association

P.O. BOX 25973 GPO

Kampala

Uganda

Tel.nr. +256 786 924 947

Kohal./Arrived./Awo.

J6udsin kohale ja olen end kenasti uues elukohoas sisse seadnud ning homme algab ametlik orienteerumine ja info jagamine. Kui projektiga tegelema hakkan, siis kirjutan sellest pikemalt, esialgu saab lisa uurida postituse l6pus olevatelt linkidelt.
------
I have safely arrived, found my new accommodation, other volunteers, and some information. Tomorrow starts the official orientation programme. When I get more involved in the actual project work, then I'll write more about that.

Info:
- mind v6tab vastu, majutab ja informeerib:(host organisation) http://www.ugandapioneers.org/
- esialgne kuulutus, millele vastasin: http://mondo.org.ee/kandideeri-evs-vabatahtlikuks-erivajadustega-laste-kooli-ugandasse/

Lendamine

Tervitused Amsterdami lennujaamast. Veel on jäänud natuke aega Amsterdam-Entebbe lennuni. Hetkel on tunne, et kõige raskem osa on möödas, sest enam ei pea kolima-pakkima-asju otsima ja ostma ning isegi kui mõtleksin, et kas ikka sai nüüd kõik kaasa, siis enam pole mõtlemisest eriti kasu. Ainuke hommikune probleem oli takso tellimine - helistasin vähemalt 5 erinevat firmat läbi, kuid vaba taksot polnud. Lõpuks otsustasin oma vana telefoni asemel interneti kaudu taxify teenuseid proovida ning muidugi saabus lahendus kohe, geniaalne teenus!
-----------------------------------------------------------------------------------------------------

Greetings from Amsterdam airport. There is still some time left until my Amsterdam-Entebbe flight. At the moment it feels that the most difficult part is over now because I do not need to move-pack-search-buy things and even if I wanted to think whether I have everything with me then these thoughts cannot help me anymore.
The only problem in the early morning was getting a taxi, I called ca 5 companies with no success and then finally came up with the idea of using taxify and the solution (==taxi) was found in seconds, really good and helpful service!

So here I go with a small backpack and another 14.5kg luggage already on the plane.

Nii ta algab. So it begins.

Homme lendan kuueks kuuks Uganda pealinna Kampalasse, kuhu saadab mind organisatsioon MTÜ Mondo. Tegelikult maandun Entebbe lennuväljal, kus mind loodetavasti ootab vastuvõtva organisatsiooni Uganda Pioneers Associationi töötaja Sam. Sama organisatsiooni juures saan ka öömaja, kuid peamine töö hakkab olema Bluesky kooli juures, milleni on väidetavalt 40 minutit bussisõitu (buss=matatu=marsruuttakso või kuidas nüüd öeldagi). Täpsemalt kirjutan juba kohale jõudes, kuid üldise ülevaate saab siit: http://mondo.org.ee/kandideeri-evs-vabatahtlikuks-erivajadustega-laste-kooli-ugandasse/

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Tomorrow the journey begins: I am going to Kampala, the capital of Uganda for 6-months as an EVS (European Voluntary Service) volunteer, sent by Estonia-based NGO Mondo. Actually I am landing at Entebbe airport where I´ll hopefully be greeted by Sam, the contact person of the hosting organisation. The same organisation will also provide me with accommodation in their guesthouse in Nansana but most of the work will be done in Bluesky school which is about 40 minutes further. I am going to write about the exact details of the project etc after arrival.

But here is a beautiful Estonian sunset, a nice goodbye from Estonia...