Palju saabumisi ja tutvumisi. / Many arrivals and meeting new people.

Septembri esimese nädala juhtumistest kokkuvõtet tehes jäi peamise teemana silma see, kuidas erinevad vabatahtlikud Ugandasse saabudes käituvad, mis neid üllatab või ehmatab jne. Nimelt saabusid teisel septembril Bluesky kooli juurde kaks saksa vabatahtlikku, kes jäävad siia aastaks ning on tulnud otse koolipingist, s t 19-aastased noored. Ööbisin esimesed kaks ööd koos nendega kooli juures ja jagasin igasugust infot Uganda ja siinse eluolu kohta. Seejärel tuli neljapäeval külalistemajja, kus mina elan, kümnepealine grupp samuti aastase perioodiga vabatahtlikke teise saksa organisatsiooni juurest. Maja täitus emotsioonide, muljete ja mõtetega. Proovisin natuke kuuldud jutukatkeid oma peas organiseerida ja kindlasti lisasin mõned ülekohtused üldistused, kuid tundub, et vabatahtlikke on mitut sorti, näiteks:

Reisihimuline vabatahtlik – soovib juba saabudes kiiresti ümbrust avastama hakata, ei hooli eriti ebamugavustest ja ohutusreeglitest ning räägib pidevalt sellest, milliseid naaberriike ta külastada kavatseb. Huvitub ka vabatahtliku töö sisust ja projektidest, kuid pigem pealiskaudselt. Tõenäoliselt on tegu noorema vabatahtlikuga, kelle töö seotud laste ja noorte õpetamisega. Ilmselt kannab nädala möödudes rastapatse või punupead ja kitengest kottpükse.

Ettevaatlik vabatahtlik – saabub Ugandasse kindlasti isikliku sääsevõrgu ja ulatusliku ravimivaruga (nohurohust tugevate antibiootikumideni), ei osta kunagi toitu tänavalt ega jooke, mis on klaasi valatud, joob ainult pudelivett, kuid esimese kuu aja möödudes nõustub võib-olla maitsma ka keedetud vett. Jäätisekokteili joomist peab suureks seikluseks ja imetleb teisi, kes seda proovinud on. Õhtuti magama jäädes on viimaseks mõtteks, kas uks ikka sai korralikult lukustatud.

Kohanemisraskustega vabatahtlik – kõik erinevused kodusest keskkonnast tekitavad temas pidevalt uusi emotsioone, mida ta ümbritsevatega jagama peab. Istumisvõimaluseta kuivkäimla kasutamine on tema jaoks rännak tundmatutel radadel ja edukas välikäimla külastus väärib kindlasti mainimist ka õhtusöögilauas. Külma duši kartuses vähendab ta pesemist miinimumini. Kindlasti ei soovi ta elada külalisperes, sobib kõige paremini teiste vabatahtlikega koos tegutsema. Võimalik, et harjub seniste mugavuste puudumisega, kuid raske ennustada.

Agar vabatahtlik – tahab kõike kiiresti tundma õppida ning end ümbritsevat keskkonda muuta ja parandada ja aidata. Pikk tutvumisperiood on tema jaoks raske, sest soovib oma teadmisi kohe rakendada. Kohalike tavade vähene tundmine ja kannatamatus võivad teha rahulolematuks ja viia konfliktideni.

Sulanduv vabatahtlik – õpib kiiresti selgeks kohaliku keele, kohandab oma käitumist vastavalt ümbritsevale kultuurile ja normidele. Osaliselt sulandub nii palju, et ei saa enam oma koduses kultuuris hakkama. Kultuurišokk saabub tõenäoliselt tagasi kodumaale minnes.

Passiivne vabatahtlik – saabudes selgub, et kohalik organisatsioon ei paku oodatud struktureeritud tegevusi ning paljuski peab vabatahtlik ise enda rakendamiseks võimalusi leidma ja välja pakkuma. Seejärel muutub ta passiivseks ja otsustab panustada minimaalselt ning vaid siis kui talle konkreetne tegevus antakse. Ilmselt individuaalne, kes ja kuidas sellisest kriisist üle saab.

Puhkaja vabatahtlik – tuleb vabatahtlikku tööd tegema, sest on oma viimasest töökohast väsinud ja soovib vaheldust ning kujutab ette, et vabatahtlik teenistus on puhkus troopilises keskkonnas. Kohale jõudes täidab kogu vaba aja meelelahutusega, töösse panustab siis kui teisiti ei saa.

Tegelikkuses pole olemas ühtki vabatahtlikku, keda saaks täielikult nõnda lahterdada ja sildistada. Arvan, et kõikides kodust kaugele reisivates vabatahtlikes on mingi osa igast variandist ning lähetuse meeldivus ja tulemuslikkus sõltub nii inimesest endast, vastuvõtust, ümbritsevast toetusest kui ka ootustest välismaal veedetud ajale. Kõik see muutub aja jooksul pidevalt. Kuid vabatahtlikul on alati võimalik lõpptulemust mõjutada.

Vaade Kampalale linna suurima mošee minareti tipust. / View of Kampala from the Uganda National Mosque.

Uued vabatahtlikud Kampala turul metallimüügi osas naelu ostmas. / New volunteers buying some nails in the metal sales part of a market in Kampala.

Õhtu petrooleumlabi valguses Bluesky koolis. / Evening with light from the kerosene lamp at Bluesky school.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

When I tried to sum up the first week of September, the main topic seemed to be how different volunteers act and react after their arrival to Uganda, what surprises them, scares them etc. On the 2nd of September two new volunteers from Germany arrived at Bluesky school. They will stay here for a year and have just finished high school, so about 19 years old. I stayed the first two nights together with them at the school in Mpeggwe village and shared information about Uganda, practicalities when living here and so on. After arriving back at the guesthouse where I live, we greeted a group of 10 volunteers from another German organisation, also staying for a period of one year. The house filled up with emotions, impressions, and thoughts. I tried to organise these impressions and ideas heard and for sure added some undeserved generalisations but it seems that there are many different types of volunteers, for example:

Volunteer eager to travel – wishes to start discovering the surroundings straight after arriving, does not pay much attention to inconveniences or safety measures and talks most of the time about which neighbouring countries he/she plans to visit. Probably this type of volunteer is younger and teaches children. After a week he/she wears dreadlocks or braids and large trousers made of kitenge cloth.

Cautious volunteer – arrives in Uganda certainly with a personal mosquito net and a large supply of medications, never buys food from the street vendors or drinks that have been poured into a glass, drinks only bottled water but after the first month might also try some boiled water. Thinks that drinking a milkshake with ice cream is a big adventure and admires others who have tried it. The last thought before falling asleep is whether the door got locked properly.

Volunteer struggling to adapt – all differences from the home environment bring constantly new emotions that this volunteer has to share with others around. Using a latrine for the first time is something so new and exciting that a successful visit to the toilet needs to be communicated even over dinner table. Being afraid of the cold shower, the volunteer reduces washing to absolute minimum (which again brings worries regarding hygiene). This volunteer certainly does not want to live in a host family and likes to be around other international volunteers. It is possible that the adaptation to the new environment and less comfort will follow but one cannot tell for sure.

Eager volunteer – wants to get to know everything very fast and to change and develop and help the environment around. The long orientation period is difficult for such a volunteer because he/she wants to start implementing his/her knowledge quickly. Little knowledge of the local customs and impatience can make the volunteer dissatisfied and lead to conflicts.

Blending volunteer – quickly learns the local language, changes own behaviour according to the local customs, culture, and social norms. Partially takes over so much from the new culture that cannot manage when going back to his/her home country. Probably will experience a culture shock when returning from voluntary service.

Passive volunteer – after arrival the volunteer finds out that the hosting organisation does not offer the structured activities that were expected and in many ways the volunteer has to find opportunities and ways of meaningful activities for him/herself. This confuses and results in a passive attitude and decision to do the minimum that is expected during the volunteering period. It is rather individual who and how will manage such a crisis.

Volunteering for vacation – this type of volunteer arrives to do the voluntary service because he/she is tired of the last workplace and needs a change. The main expectation is that voluntary service means a vacation in a tropical environment. After arrival fills all of his/her free time with entertainment and works on the project activities only if there seems to be no other way.

In reality there is no volunteer that could be labeled and stereotyped in this way. I think that every volunteer traveling abroad and far away from home carries a small part of every type described here and the success of the voluntary service depends on the person, the hosting organisation, the support from the new environment, and the expectations that the volunteer has. All of these factors are in constant changing but I find that the volunteer still can always influence the outcome.